Simferopol'

Simferopol'
Симферополь (ven.)
Сімферополь (ukr.)
Акъмесджит / Aqmescit (krim.-tat.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Venäma - de fakto; Ukrain - de jure]]
Eläjiden lugu (2025)	335,009 ristitud
Pämez'	Mihail Afanasjev; (keväz'ku 2022—)
Telefonkod	+7−3652,; ende +380−652
Aigvö	UTC+3

Simferopol' (ven.: Симферополь [sʲɪmfʲɪˈropəlʲ], ukr.: Сімферополь [sʲimfɛˈrɔpɔlʲ], krim.-tat.: Акъмесджит / Aqmescit «vauged mečet'») om lidn Kriman keskuzpalan suvipäivlaskmas. Se om pol'saren, tazovaldkundan i Simferopolin lidnümbrikon administrativine keskuz, pol'saren kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Om Simferopolin rajonan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.

Istorii

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1784.

Simferopol' šingotase mašinansauvomižel («Fiolent»-tegimen elektroinstrument i laivanavtomatik, pnevmatikan tegim), sömtegimištol, nahktegesiden omblendfabrikal i himižel tegimel (kodihimii, plastik).

Geografijan andmused

Lidn sijadase ümbärdajan rajonan keskuzpalas, Salgir-jogen randoil (ukr.: Салги́р, 232 km pitte), 350 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Simferopolin vezivaradim om saudud ülezjogen, täuttihe vl 1956, se om lidnan suvipäivnouzmaižeks röunaks.

Lähembaine lidn om Bahčisarai koumekümnes kilometras suvipäivlaskmha avtotel Sevastopolihesai.

Klimat om subtropine ezimägišton, kontinentan valatoitusenke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,4 C°, kezakun-elokun +20,2..+23,0 C°, tal'vkun-uhokun +0,4..+2,4 C°. Ekstremumad oma −30,3 C° (uhoku) i +39,5 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +0,7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,4 C° (tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 501 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus (58 mm), vähemba uhokus-sulakus (33..36 mm kus). Paneb lunt 44 päiväd tal'ves. Läz ei oleskele lumikatet tal'vaigan (kahthe santimetrhasai). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 61..69 % röunoiš sulakus-sügüz'kus, 81..85 % kül'mkus-uhokus.

Tobmuz

Simferopol' jagase koumeks rajonaks: Raudten, Keskuzline i Kiivan. Nell' lidnanvuittušt žilod da üks' muite žilo mülüdas lidnümbrikho Simferopolin ližaks. Lidnümbrikon pind om 107,41 nellikkilometrad.

Edeližed lidnan Administracijan pämehed oma Jelena Procenko (reduku 2019 — uhoku 2021), Natal'ja Malenko (kül'mku 2018 — sügüz'ku 2019).

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 337,285 ristitud, vn 2014 Venäman rahvahanlugemižen mödhe — 332,317 ristitud (ümbrikon ühesa kümnendest). Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 343,565 eläjad vl 1989 i 343,644 eläjad vl 2001.

Rahvahad (lidnan eläjad, enamba 0,4 % vl 2014): venänikad — 67,8 %, ukrainalaižed — 12,1 %, krimantatarlaižed — 8,3 %, totarlaižed — 1,5 %, armenijalaižed — 0,8 %, vaugedvenälaižed — 0,8 %, evrejalaižed — 0,4 %, toižed rahvahad — 2,3 %, rahvahuden ozutandata — 6,0 %.

Irdkosketused

Simferopol' Vikiaitas

	Kriman lidnad
	Kriman Tazovaldkund	Alupk \| Alušt \| Armänsk \| Bahčisarai \| Belogorsk \| Džankoi \| Feodosii \| Jalt \| Jevpatorii \| Kerč \| Krasnoperekopsk \| Saki \| Simferopol' \| Sudak \| Ščelkino \| Vanh Krim
	Sevastopol'	Balaklav \| Inkerman \| Sevastopol'

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež